Palli tõkestamine on see osa, millele planeeritakse eelarve viimasena ja mida kahetsetakse esimesena. Väljak, kust pall iga paari minutiga naabri aeda lendab, jääb lõpuks kasutamata — ja järelkäigu parandus maksab rohkem kui oleks läinud ehituse käigus.
Selles juhendis toodud planeerimisandmed on üldine teave, mitte ametlik planeeriminõuanne. Kirjeldatud 2 m piirmäär kehtib tavaliselt Inglismaal; teistes Ühendkuningriigi osades on reeglid erinevad ning konkreetse kinnistu puhul võivad õigused olla piiratud. Täpsustamiseks pöörduge oma kohaliku planeerimisasutuse poole — see vestlus on palju odavam enne väljaku ehitamist kui pärast seda.
See on ka osa, mis tõenäolisemalt vajab ehitusluba, mistõttu tasub see otsus varakult teha, mitte hiljem taga järele mõelda.
Igas suunas piirnet tõenäoliselt ei vajata
Täielik ümbersulgemine on klubi-taseme lahendus. Kodus lendab pall korvpalliväljakult ennustatavatesse suundadesse: korvi taha ja külgedele korvi poole. Kaugemast otsast pall eriti ei lenda.
Seega on kasulikum küsimus mitte see, kui kõrge piire peaks olema, vaid millised suunad seda üldse vajavad. Üks kõrge paneel korvi taga ja osalised külgtükid lahendavad enamiku probleemidest — maksab murdosa täielikust sulgemisest ja näeb märksa vähem puuritaoline välja.
Kui kõrge
Kõrgus sõltub sellest, mis väljaku taga asub — mitte spordialast.
- Avatud maa või oma aed taga: tihti pole midagi vaja, või piisab madalast tõkkest palli rullumise peatamiseks
- Piir naabriga: korvi taga umbes 3 m on tavaline vastus
- Tee, veekogu või kasvuhoone: kõrgem, ja see on juhtum, kus täielik sulgemine ühest otsast end ära tasub
- Nõlv, mis väljaku tagant alla läheb: kõrgus aitab vähem, kui arvata võiks, sest pall lahkub suure kiirusega. Püüdke see madala ja lähedase tõkkega kinni
2 m planeerimislävi
Ühendkuningriigis vajab üle 2 m kõrgune piire üldjuhul ehitusluba, ja korvpalliväljaku piire ületab selle piiri just täpselt. See üllatab paljusid, sest väljak ise on tavaliselt lubatud ehitis, kuid seda ümbritsev piire mitte.
Maanteega piirnevas alas langeb piirmäär 1 meetrini. Muinsuskaitsealadel ja muinsuskaitseobjektidel kehtivad omareeglid, ning kinnistule kantud servituut võib kõrgust piirata sõltumata sellest, mida omavalitsus lubab.
Praktiline järeldus: kui soovite 3 m piirnet, on see planeerimisküsimus, mitte lihtsalt ostmise otsus. Palju lihtsam on see lahendada ülejäänud projektiga samal ajal, mitte järelkäiguna siis, kui väljak on valmis ja pallid lendavad üle.
Piire, võrk või tagasilöögisein
Kolm erinevat vastust samale probleemile.
Võrkpiire on vastupidav valik ja visuaalselt kõige märgatavam. Keevitatud võrkpaneelid on piisavalt jäigad, et pall tagasi põrgata — mängijaile meeldib see kas väga või üldse mitte, oleneb mängust.
Võrgustik postidel on odavam, palju vähem silmatorkav ja neelab palli selle tagasi saatmise asemel. See on õige valik, kui soovite tõkestust ilma aiaga aeda domineerimata — ja talveks saab selle soovi korral maha võtta.
Tagasilöögiseinad madalal tasemel küljel muudavad tõkestuse mängu osaks, mistõttu sobivad need futsali ja väikejalkapallile paremini kui korvpallile. Need hoiavad palli mängus, mitte ei peata seda.
Tuul, mis otsustab rohkem kui oodatakse
Piire on nagu purje. Tahked paneelid ja tihe võrk püüavad tuult ja rakendavad tõsist koormust postidele ja nende vundamentidele — sellepärast kukub aiapiirde standardiga ehitatud piire tuule käes ümber ning korvpalliväljaku piire vajab korralikke aluseid.
Avatud võrk laseb tuule läbi, mis on üks põhjus, miks see on spordialade standardlahendus vaatamata sellele, et näeb vähem kena välja. Avatud asukohas lakkab see olemast esteetiline otsus.
Otsustamine
Mõelge läbi, millised suunad tõkestust tegelikult vajavad, mis nende taga asub, ja kas vajalik kõrgus ületab planeerimisläve. Seejärel arvestage see väljaku eelarvesse kohe alguses — mitte hiljem lisana —, sest postide aluseid on palju odavam rajada siis, kui ehitusmasin on veel kohapeal.